Põhiõiguste harta on tõend demokraatliku ühiskonna kõikide kodanike tähtsusest

2000. aastal Nice’is välja kuulutatud Euroopa põhiõiguste harta on üks tähtsamaid Euroopa dokumente, mis kunagi avaldatud – ometi oli enamus sellest juba varem paberile kantud. Kui eelnevalt kirja pandu oli mitmetes erinevates dokumentides laiali, siis nüüd on kõik selge sõnaga ühes hartas kirjas nii, et igaüks saaks oma õiguste kohta selge ülevaate. Harta preambula sätestab, et Euroopa Liit on rajatud inimväärikuse, vabaduse, võrdõiguslikkuse ja solidaarsuse jagamatutele põhiväärtustele. Liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte.

Juba harta I jaotis – väärikus – paneb paika kõige olulisema: õiguse elule. Euroopa Liidu liikmesriikides, sh. ka Eestis, on surmanuhtlus nüüdseks kaotatud. Kedagi ei tohi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda ega orjastada ja sundida tööle. Selle alla kuulub ka inimkaubanduse, tänapäeval ühe levinuma orjastamise vormi, keeld.

Teine, vabaduste jaotis, näeb ette, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu. Kõigil on õigus abielluda ja luua perekond vastavalt õigusaktidele. Õigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele võib piirata üksnes siis, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik turvalisuse, tervise või avaliku korra huvides.

III jaotise – võrdõiguslikkuse – märksõnaks on idee, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt, keelatud on igasugune(!) diskrimineerimine.

Kolme jaotisega on paika pandud peamine, näitamaks et põhiõiguste harta kandev idee on tähtsustada iga inimese elu ja selle tähtsust. Milline oleks maailm, kui abiellumisõigus või omandiõigus poleks põhiõigus? Või kui lubatud oleks inimesi piinata, alandada ja sildistada. Kindlasti mitte selline, nagu meie seda ette kujutame ja loomulikuks peame. Selleks ongi hartas selgeks tehtud ideed, mille kohaselt kõigi inimese elu on võrdselt püha ja puutumatu.

Demokraatia põhitõdesid kannavad edasi ka ülejäänud osad. Solidaarsus, üks peamisi inimlikke väärtusi, annab õiguse headele ning õiglastele töötingimustele, tervishoiule ja ravile. Igal liidu kodanikul on õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada ning õigusemõistmine lähtub printsiibist, et iga süüdistatav on süütu seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõestatud. See põhimõte tuleneb juba inimõiguste ülddeklaratsioonist.

Saku Gümnaasium, 9.klass

________________________________________________________________________________________________________________

Roosna Alliku Põhikool

Haridus

Haridus on tasuta, aga miks mul seda vaja on? Paljud arutlevad sellel teemal, mis siis ikka juhtuks, kui ma haridust ei omandaks. Aga siis juhtub lihtsalt nii, et sul on raha teenida palju raskem, kuna mida suurem on su haridus, seda parematele kohtadele sind tööle palgatakse. Ning mida parem on töö, seda parem palk.

Omandades hariduse, on sinu tulevik suur, olles laisk ja mitte olla koolis aktiivne, kahandad oma tuleviku omaenda peopessa. Parajalt suur, et nurga taha visata.

Kas oled vaadanud kodutut? Kas sa arvad, et talle meeldib nii, aga kas oled vaadanud presidenti, kas talle meeldib nii? Ka sina saad olla president, peaminister, ka mingi suvaline rikas mees. Ning ainuke asi, mis sa koolis tegema pead, on koolis istuma ja kuulama. Sest sul on haridusele õigus ning keegi seda muuta ei saa.

Osad inimesed arvavad, et mis nad seal koolis ikka teevad, niikuinii midagi teha seal ei viitsi ning mis see haridus mulle ikka annab. Aga mis see koolis istumine sulle teeb? Sa istud ja kuulad, ning tulevik on garanteeritud, kui aru ei saa, siis otsid abi, see on tasuta ja sulle palju kasulikum, kui arvutis istumine ning sõpradega kuskil bussijaamas istumine. Aga isegi tunnis istumine ja kuulamine vajab aega ja rahu, sest see tunnis istumine peab kestma mitu aastat enne, kui sa ennast haritud inimeseks saad hakata pidama.

Hariduse omandamine ei ole kiire tegevus, see vajab aega. Aga kui sa sellega hakkama saad, siis tulevikus oled uhke ja rahul, et ei valinud laisa moodust koolist hoiduda.

Sul on haridusele õigus.

Kasuta seda võimalust.

Roosna Alliku Põhikool, 8. klass

__________________________________________________________________________________

Tallinna 37. Keskkool

Seaduse ees on võrdsed kõik,

seda ütleb seaduste raamatus lõik,

rikas või vaene oled sa,

seadust tundma pead ikkagi sa

Oled must või oled valge,

vahet pole, millised su palged.

Kummarda, keda tahes,

sel pole mingit vahet

Narrida pole hea mõte,

see on rumal võte

Igaüks on isemoodi,

kõik erinevaks loodi

Meie maailm on vaba,

kaasaarvatud põhjanaba

Kõik inimesed pole head

Sina seda teadma pead

Tallinna 37. Keskkool, 8. klass

__________________________________________________________________________________

Tallinna 37. Keskkool

Inimõigused

Igal inimesel on õigus elule. Surma mõista ei tohi mitte kedagi ilma põhjuseta, sest see on lubamatu Eesti riigis.

Samamoodi on ka igal inimesel õigus haridusele. Iga laps peab saama kohustuslikud 9 klassi haridust, seda ei tohi kellelegi keelata.
Ühtegi inimest ei tohi diskrimineerida nahavärvi, rahvuse, usu või muude tunnuste tõttu. See näitab vaid seda, et inimesel puudub väärikus ja viisakus.
Meie meelest on kõik inimesed seaduste ees võrdsed, kõigil on ühtsed võimalused ja õigused. Kedagi ei tohi hukka mõista, kedagi ei tohi halvustada või narrida.
Eesti riigis on diskrimineerimist palju.. Kui ongi mõni mustanahaline meie riigis, siis tänavatel siiski vaadatakse järgi. Enam seda nii väga ei ole, sest ollakse harjunud, aga ega päris ükskõikselt mööda ei kõnnita. Muidugi on ka inimesi, kes möödaminnes kohe “Neeger!” karjuvad, mis on lapsik, nõme ja vastik.
Igal inimesel on õigus oma arvamusele. Muidugi ei tohiks arvamust teistele peale suruda, aga igaühel on õigus seda avaldada. Kedagi ei tohiks hakata mõnitama ega narrima arvamuse pärast, mida ennem avaldatud pole ja mis võib-olla mõnele ei meeldi. Peale selle on Eestis sõnavabadus, mistõttu võib ka üldiselt öelda paljusid asju otse välja. Pole mõtet  valetada ja teeselda, et arvamus oli teine, kui tegelikult arvad hoopis muud. See jätab kahepalgelise inimese mulje, kui ütled, et see kleit sobib (näiteks sõbrannale), aga tegelikult selja taga räägid, et nõme kleit.  Aga samas, kui öeldagi sõbrannale, et “Ei, see kleit ei sobi Sulle,” siis sõbranna ei tohiks solvuda. See on siiski arvamus, mida on lubatud avaldada.
Igal inimesel on õigus tegeleda sellega, mis on talle meelepärane, tegemata välja teiste arvamusest.
Me arvame, et ükski inimene ei peaks tegema välja sellest, mida teine Talle ütleb, kui Ta ise nii ei arva, sest õigus on teha kõike, mida hing ihkab. Ja kelleltki ei tohiks elu võtta, sest igaüks tohib elada, kui talle see õigus on antud.

Tallinna 37. Keskkool, 8. klass

___________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Inimväärikus

Inimväärikus on konstitutsiooniline väärtus, millel on samal ajal kaks külge: see kujutab endast nii objektiivset õigust kui ka subjektiivset õigust. Objektiivne selles mõttes, et see paneb riigile kohustuse luua tingimused inimväärikuse austamiseks ja järgimiseks ning subjektiivses tähenduses keelab avaliku võimu sekkumise inimväärikuse ja sellega seonduvate üksikute õiguste kasutamisse, mis võivad olla riigi vastu suunatud nõude aluseks. Põhimõte seondub vahetumalt just mitmesuguste vabadusõigustega – õigusega elule, õigusega mitte olla ebainimlikult või alandavalt koheldud või karistatud, õigusega mittediskrimineerimisele jne.

Samas ei ole inimväärikus ainult sisemine, suletud “mina”, arvamus iseendast ja ümbritsevast, sisemine enesetunne ja väärtussüsteem.  See omab ka olulist avatud (välist) mõõdet ning avaldub paljudel juhtudel just suhetes teiste inimeste, olukordade ja avalikkusega. Tervete inimeste suhtumine “tavainimestest” erinevatesse inimestesse (puuetega inimestesse) näitab selgelt, kuidas hinnatakse viimaste inimväärikust, st kas neid inimesi austatakse ja sallitakse või põlatakse nad ära kui “ebanormaalsed”.

Just keskkond on see, mis annab fooni isiklike väärtuste, arvamuste ja enesetunde kujunemiseks ja hindamiseks. Seega inimväärikus ei avaldu mitte ainult individuaalsuses, vaid ka sotsiaalsuses.

Haanja Kool, 9. klass

_______________________________________________________________________________________________

Võrdsus

Võrdsus seaduse ees
See kehtib kõigile, kui üks mees
Kas oled noor või oled vana
Kõik võivad süüa kama
Meil kehtib diskrimineerimiskeeld
Kõik oleme üht meelt.
Oled puudega või mitte
võib sul olla mitu titte
last ei pane orja tööle
ta läheb hoopis kooli tööle
Mees ja naine üheskoos
teevad kõike üheskoos.
Üks neist valge teine must
Vot see on võrdsus, JUST!
Võrdsus on meil arm ja iha
sellele ei pea me viha.

Jakob Westholmi Gümnaasium, 8. klass

________________________________________________________________________________________________________________

 

Advertisements